Mõnusad läbielamised Euroopas

Tahate huumorit?
Istusin mina täna hommikul auto peale, et sõita Luxemburgi lennujaama, sealt ilusti lennukipeale ja Tallinna...
Nii lihtsalt ei saa ju midagi minna. 9:55 pidi hakkama boarding Luxemburg-Kopenhaageni lennule ja lennuk pidi väljuma 10:20.
Kell 10:15 läksin mina infoletti uurima mis toimub, sittagi ei toimund, lend jääb ära.
Nojah palju pikalt järjekorras seismist. kella kaheteistkümneks sain kätte uued piletid: Luxembourg-Münhen Münhen-Stockholm Stockholm-Tallinn.
Esimene lend pidi algama 14:30. Algas. Maandumine toimus kuskil Münheni lähedal kuna selleks ajaks oli udu jõudnud Münheni. Seal siis jällegi sabas seismist ja ootamist vähet. Järjekordsed uued piletid: See karuperse koht mille nime ma ei oska kirjutada-Kopenhaagen Kopenhaagen-Stockholm Stockholm-Tallinn. Sellega olin suhteliselt rahul.
Lendasin Kopenhaagenisse ära. Seal kuulsin sõnumit üle lennujaama, et infoletti kutsutakse. Räägiti et Kopenhaagen-Stockholm jääb mingitel põhjustel ära. Uus lennuplaan: Kopenhaagen-Münhen Münhen-Stockholm Stockholm-Tallinn.
Ajas juba päris vihale vaikselt. Õnneks kõik esimeses klassis ja seal õlu tasuta:)
Õlut sai ka vahelennujaamades manustatud kuna iga uue ootamisega sai tasuta lõunasöögi, sööki olin ma niivõrd palju saanud, et rohkem ei tahtnud. Aga õlut läheb alati.
Igatahes, jõudsin peaaegu märkamatult Münhenisse. Sinna tuli udu tagasi, minu järgmine lennuk maandus kuhugi mujale. Õnneks Münhen piisavalt suur lennujaam ja uus lennuk leiti minutitega.
See oli suhteliselt morjendav, kuna stockholmi check-in ei olnud ette ära tehtud ja seal oli ainult pool tundi aega. Jõudsin oma eelviimasele lennule, kodu lõhn oli peaaegu juba tunda. Stjuardess tõi õlut, aga ainult juurde, mõnus.
Mingi hetk hakkas kapten rääkima kohalejõudmisest, mis lükkus edasi 15minuti võrra. Mõtlesin, et persse see check-in, lähen otse väravasse, samas Stockholmi lennujaam suhteliselt suur. Ei tea kas jõuab.
Maandumisprotsess hakkab pihta, vaatan kella, kurat 15minuti pärast läheb järgmine lend. Jään maha, raisk, istu või stockholmis öö otsa. Lootsin rääkida, et ehk saab lennu Riiga, sealt bussiga Tallinna. Hakkas vaikselt üle viskama juba.
Lennuk maandus, vaatasin aknast välja, nägin Estonian Air-i lennukit, vaatasin kella, vaatasin lennukisse. Peaks nagu läinud olema juba. Inimesed ka kõik sees ootamas. Lootsin jõuda. Trügisin kõige ette, ootasin et uks lahti tehtaks, kuulsin enda nime. stjuardess haaras mikrofoni ja hakkas minu nime kutsuma. Rääkisin temaga. Ta ütles et kõrval olev lennuk on minu oma, mine lihtsalt.
Läksin, peaaegu joostes. Sain omale lauast kohe paberilipaka millel oli info lennuki väljumise ja istekoha kohta. Jooksin lennukipeale, haarasin postimehe ja tänasin naeratades stjuardessi ootamise eest. Pagasist oli pohhui, las tuleb mingi päev järgi kui täna ei jõua.
laiutasin üksi esimeses klassis, 4-andas reas. Sõin, jõin ja nautisin. Kui lennuk maanduma hakkas tundsin ääretut õnnetunnet. Ma jõudsin lõpuks ometi kohale.
Ühesõnaga kõike seda kokku võttes oskan öelda ainult üht.
Ilmataat mine vittu.
Kokku lendasin 5 lendu: Luxemburg-münheni eeslinn/äärelinn, See koht-Kopenhaagen, Kopenhaagen-Münhen, Münhen-Stockholm, Stockholm-Tallinn. Ja pagas suutis selle kõik koos minuga kaasa teha.
Niipalju siis minu esimesest Novembrist.